Majandusaasta aruanne kui visiitkaart

Mida räägib majandusaasta aruanne ettevõttest?

Majandusaasta aruanne on seadusega sätestatud kohustuslik aruanne kõigile Eestis registreeritud ühingutele – äriühingutele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.

Majandusaasta aruanne on iga ühingu ja ettevõtte jaoks kui visiitkaart. 

Majandusaasta aruanne on avalik aruanne ja kättesaadav kõigile – ametkondadele,  koostööpartneritele, konkurentidele ja teistele huvitatud isikutele.

Majandusaasta aruande õigeaegne esitamine kinnitab ühingu / ettevõtte usaldusväärsust ning kohustustest kinnipidamist. 

Majandusaasta aruanne näitab ühingu / ettevõtte tegevuse kasumlikkust, jätkusuutlikkust, eesmärgipärast tegutsemist, innovaatilisust, riskide võtmist ja ka kestlikkust.

Mida silmas pidada enne majandusaasta aruande koostamist:

Raamatupidamise korraldamist, korrasolekut, korrektsust ja valmisolekut majandusaasta lõpetamiseks. Mida see tähendab?

• Raamatupidajale on kõik vajalikud andmed esitatud või tehtud kättesaadavaks.
• Raamatupidaja on kõik tehingud pearaamatus õigesti ja õiglaselt kajastanud.
• Pearaamatu kõik saldod on kontrollitud, võrreldud, inventeeritud ja vajadusel korrigeeritud.

Juhtkond saab raamatupidamisest kõik vajalikud andmed ja küsimustele vastused.

E- Äriregistris andmete kontrollimine!

• Osakapitali suurus ja sissemaksed.

Soovitused:

• Kui ühing / ettevõte on asutatud sissemakset tegemata, leida võimalus teha sissemakse. Võimalusi mitmed, vajadusel küsida nõu.
• Uue ühingu /ettevõtte  asutamisel valida sobiv osakapitali suurus.
  NB! Osaühingu omakapital ehk netovara peab olema majandusaasta lõppemisel olema vähemalt ½ osakapitalist, minimaalselt peab omakapital olema kokku 2500 eurot.
• Juhatuse liikmed, osanikud, aktsionärid, nõukogu liikmed, tegelikud kasusaajad
• Juriidiline aadress
• Käibemaksukohustuslase info
• Majandusaasta periood
  Tavapärane periood on 12 kuud ja kalendriaasta (jaanuar – detsember)
• Esimene ja viimane majandusaasta võib olla kuni 18 kuud.

NB! Kui ühingu majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, tuleb aruannet koostades silmas pidada ka majandusaasta aruande esitamise tähtaega!

NB! Kui valiti kogemata majandusaastale mittesobiv periood, tasub kaaluda majandusaasta perioodi muutmist.

Majandusaasta aruande koostamise etapid:

1. Raamatupidamise aastaaruande koostamine ja sisestamine e-äriregistri keskkonda

Raamatupidamise aastaaruanne koosneb 4 põhiaruandest ja lisadest. Põhiaruanded on järgmised: 

• bilanss
• kasumiaruanne
• rahavoogude aruanne
• omakapitali muutuste aruanne

Väikeettevõtetel on 2 põhiaruannet ja lisad. Põhiaruanded on järgmised:

• bilanss
• kasumiaruanne

Mõned lisad on kohustuslikud, enamik lisasid tuleb raamatupidajal ise valida, et anda täiendavat informatsiooni bilansi ja kasumiaruannete ridadel kajastatud summade kohta.

Lisade valimisel tuleb järgida avalikkuse printsiipi - aruandes tuleb esitada kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse kasumist õige ja usaldusväärse ülevaate.

Mittetulundusühingud ja sihtasutused peavad koostama 4 põhiaruannet ja lisad.

2. Tegevusaruanne – juhtkonna kohustus anda ülevaade ühingust, ühingu tegevusest, majandusaastast ning tulevikuplaanidest

Tegevusaruanne on suurepärane võimalus teha lühikokkuvõtte ühingust  /ettevõttest, tegevusest, plaanidest, eesmärkidest, anda teada edusammudest, jagada selgitust tagasilöökidest või majandusraskustest. 

Tegevusaruanne annab suurepärase võimaluse anda koostööpartneritele lisateavet ja võita sellega usaldust. Tegevusaruandes võib olla kirjas ühingu / ettevõtte visioon tulevikust, missioon ja ka strateegiad. Samuti saab anda teavet koostööpartnerite kohta. 

Soovitusi tegevusaruande koostamiseks:

• Ühingu /ettevõtte asutamise aeg või tegutsemise aeg
• Ühingu /ettevõtte peamine tegevusala ja eesmärgid
• Ühingu /ettevõtte kõrvaltegevused 
• Olulised sündmused ja tegevussuunad majandusaastal 
• Juhatuse hinnang majandusaasta tulemuse kohta
• Edasised plaanid
  Näiteks: Kui ühingu / ettevõtte netovara ei vasta nõuetele, saab anda teada, missugused on abinõud, plaanid netovara tõstmiseks – tegevussuundade muutmine, käibe kasvatamine, kasumlikum äritegevus, omanike sissemaksed omakapitali tõstmiseks (sh ülekurss), reservide moodustamine jne.
• Kas ühing / ettevõte / ettevõtja on jätkuvalt tegutsev

Millal kasutada mõistet - ettevõte ja millal - ettevõtja? Konkreetset reeglit pole.

Soovitus - kui omanik, juhatuse liige ja töötaja on kõik ühes isikus ja ettevõttes ei tööta teisi isikuid, sobib ettevõtte kohta kasutada ka mõistet - ettevõtja. 

3. Audiitorkontroll

NB! Kontrollida auditi ja ülevaatuse kohustuse piirmäärasid!

Olulised näitajad on müügitulu, bilansimaht ja töötajate arv.

Põletav aktuaalne teema - riigi poolt audiitorkohustuse piirmäärade ülevaatamine (tõstmine), kuna audiitorkontrolli vajavate ühingute arv on kasvanud, audiitorite arvuline ja ajaline ressurss piiratud, mistõttu paljudel ettevõtetel on jäänud varasematel aastatel majandusaasta aruanded õigeaegselt esitamata.

Majandusaasta aruandele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui auditi tegemine on kohustuslik.

Audit või ülevaatus on kohustuslikud, kui vähemalt 2 näitajates ületavad alljärgnevaid tingimusi:

Auditi tingimused:

• müügitulu või tulu 4 000 000 eurot
• varad bilansipäeva seisuga kokku 2 000 000 eurot
• keskmine töötajate arv 50 inimest

Ülevaatuse tingimused:

• müügitulu või tulu 1 600 000 eurot
• varad bilansipäeva seisuga kokku 800 000 eurot
• keskmine töötajate arv 24 inimest

Audit või ülevaatus on kohustuslikud, kui vähemalt 1 näitajatest ületab alljärgnevaid tingimusi:

Auditi tingimused:

• müügitulu või tulu 12 000 000 eurot
• varad bilansipäeva seisuga kokku 6 000 000 eurot
• keskmine töötajate arv 180 inimest

Ülevaatuse tingimused:

• müügitulu või tulu 4 800 000 eurot
• varad bilansipäeva seisuga kokku 2 400 000 eurot
• keskmine töötajate arv 72 inimest

Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri. Ja lisaks nendele raamatupidamiskohustuslastele, kes on üles loetletud Audiitortegevuse seaduses § 91.

Sihtasutustele seatud ülevaatuse piirmäärad on sätestatud Audiitortegevuse seaduses § 92.

4. Majandusaasta aruande heakskiitmine ja allkirjastamine

Ettevõtte juhatus ja omanikud peavad majandusaasta aruande enne allkirjastamist üle vaatama ja heaks kiitma. Vajadusel esitama küsimusi!

Majandusaasta aruandele võib alla kirjutada ka üks juhatuse liige.

5. Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku või otsuse koostamine

Kasumi puhul teha ettepanek, kas maksta välja dividende ja mis summas.

Kahjumi puhul teha ettepanek, mis allikatest katta kahjum.

Soovi korral vormistada nii ettepanek kui ka otsus.

6. Majandusaasta aruande esitamine ja tähtaeg

Majandusaasta aruande võib esitada kohe peale juhatuse poolt allkirjastamist või valida tuleviku kuupäev, millal aruanne avalikustatakse. Tuleviku valikus kõige viimane kuupäev saab olla esitamise tähtaeg. 

NB! Kõik majandusaasta aruanded tuleb esitada tähtaegselt ehk 6 kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist.

Enamikel on majandusaasta aruande esitamise tähtaeg 30. juuni. 
Soovitus - kontrollige e-äriregistris majandusaasta perioodi!

Kui majandusaasta aruande esitamine hilineb, on Äriregistri õigus ette teatamata teha trahvi. Trahvisummad on vahemikus 200 eurost kuni 3000 euroni.

Kui majandusaasta aruannet ei saa objektiivsetel põhjustel esitada, saab esitada Äriregistrile taotluse tähtaja pikendamiseks. Põhjendus pean olema piisavalt õigustatud. 

Kui majandusaasta aruanne jääb esitamata, on Äriregistril õigus teha trahvi või ühing / ettevõte kustutada registrist.

7. Ühingu / ettevõtte ennistamine

Kui ühing / ettevõte on registrist kustutatud registripidaja poolt, saab taotleda kolme aasta jooksul registrisse ennistamist. 

Ühingu / ettevõtte ennistamine on aeganõudev ja tihtipeale ka keeruline protsess. 

‍