Maksumäärade ja maksuvabade piirmäärade muudatused 2025. aastal

Töötasu alammäär 2025 ehk Miinimumpalk

Alates 01. jaanuarist 2025 on töötasu alammäär 886 eurot ja minimaalne tunnitasu 5,31 eurot. Seega tõuseb 2025. aastal miinimumpalk 66 euro võrra ehk 8%.

2024. aastal oli töötasu alammäär ehk alampalk 820 eurot ja minimaalne tunnitasu 4,86.  Miinimumpalga tõus 95 eurot ehk 13%.

2023. aastal oli töötasu alammäär 725 eurot ja minimaalne tunnitasu 4.30.

Sotsiaalmaksu minimaalne kohustus

2025. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 820 eurot, seega sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 270,60 eurot kuus.

2024. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 725 eurot, s.t. sotsiaalmaksu minimaalne kohustus oli tööandja jaoks 239.25 eurot kuus.

Kui töötaja on põhikohaga tööl, tuleb maksta igakuiselt miinimum sotsiaalmaksu ka siis, kui töötaja on palgata puhkusel või kui töötajale ühes kuus välja makstavad summad jäävad alla sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks oleva kuumäära (brutotasu).

Lähetuse päevarahad

TuMS § 13 lg 3 p 1 alusel on välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär alates 01.01.2025:

• 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus (kuni 31.12.2024 oli 50 euri/päev).
• 40 eurot iga järgneva välislähetuse päeva kohta (kuni 31.12.2024 oli 32 euri/päev).

NB! Maksuvaba piirmäära ületav osa maksustatakse kui palgatulu.

‍Maksuvaba piirmäära ületavalt summalt tuleb tööandjal arvestada ja tasuda kõik kinnipeetavad maksud + sotsiaalkindlustusmaks 33% ning tööandja töötuskindlustusmaks 0,8%.

Kui töötajale makstakse kinni toitlustus (näiteks kui arvel on eraldi välja toodud hommiku-, lõuna- või õhtusöök), vähendatakse vastavalt nendele kuludele ka päevaraha suurust.

NB! Eesti-sisese lähetuse puhul maksuvaba päevaraha maksta ei saa.

Kui tööandja maksab ka Eesti-sisese lähetuse puhul päevaraha, maksustatakse see samuti nagu palgatulu ehk tööandjal tuleb arvestada ja tasuda kõik kinnipeetavad maksud + sotsiaalkindlustusmaks 33% ning tööandja töötuskindlustusmaks 0,8%.

‍Eesti-sisese lähetuse puhul saab maksuvabalt hüvitada sõidukulud, majutuse ja muud kulud, mis on seotud lähetusega ning mille kohta esitatakse tööandjale korrektselt vormistatud dokumendid.  

Töölepingu seaduse järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab töötaja tööülesandeid täitma tema tavapärasest ehk kokkulepitud töötamise kohast erinevasse kohta.

Lähetusse saab saata vaid ettevõtte töötaja ning ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liikme. Lähetuse kohta peab koostama lähetusaruande.

Näited:

1.    Kui töökohaks töölepingus on märgitud Tallinn, siis tööülesannete täitmine Pärnus, Tartus või mujal on Eesti-sisene lähetus

2.    Kui töökohaks töölepingus on märgitud Eesti, siis tööülesannete täitmine Pärnus, Tartus või mujal Eestis ei ole Eesti-sisene lähetus.

3.    Kui töökohaks töölepingus on märgitud Tallinn või muu koht Eestis või Eesti, siis tööülesannete täitmine Soomes on välislähetus.

4.   Kui töötaja on välislähetuses 18 kalendripäeva, siis 15 päeva eest saab maksta päevaraha 75 eurot/päev, 3 päeva eest 40 eurot/päev.

5.   Kui töötaja on olnud välislähetuses 15 päeva ja läheb samas kuus uuesti lähetusse, siis samasse kuusse jäävate päevade eest saab maksta maksuvaba päevaraha 40 eurot/päev.

Tulumaksuseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/120122024005

Väljavõte Tulumaksuseadusest

§ 13.   Palgatulu

(3) Tulumaksuga ei maksustata: 1) ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 75 eurotvälislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 40 eurot iga järgneva päeva kohta. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha tulumaksuvabalt maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega; [RT I, 20.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]

Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär

TuMS § 13 lg 3 p 2 alusel on isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär alates 01.01.2025:

• töösõitude arvestuse alusel 0,50 eurot iga töösõidu kilomeetri kohta
• kuni 550 eurot kuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.

NB! Maksuvaba piirmäära ületav hüvitis maksustatakse kui erisoodustus tulu- ja sotsiaalmaksuga.

Kuni 31.12.2024 oli isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise piirmäär 0,30 eurot iga töösõidu kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot iga hüvitist maksva tööandja kohta.

NB! Kui töötaja kasutab isiklikku sõidukit töösõitudeks, saab maksta sõidupäeviku alusel vaid autokompensatsiooni, lisaks ei saa maksta kütusekulusid, remondikulusid, kindlustuskulusid ega muid sõidukiga seotud kulusid.

Sõidupäevikus peab olema märgitud:

1)      sõidu kuupäev

2)      sõiduki odomeetri alg- ja lõppnäit ja sõidetud kilomeetrid

3)      sõidu lähte- ja sihtkoht või sihtkohad

4)      sõidu eesmärk, põhjus või kirjeldus

Sõidupäevikut peetakse iga kuu kohta eraldi

Kui isiklik sõiduk antakse ettevõttele rendile või kasutusvaldusesse ja ARKis on sõiduki kohta tehtud märge 100% ettevõtluseks, siis käsitletakse sõidukit kui ettevõtte sõidukit, millega saab teha vaid töösõite ning töösõitude kohta tuleb pidada sõidupäevikut. Oluline on, et iga sõidu alustamisel odomeetri algnäit peab olema sama, mis eelmise sõidu lõppnäit.

Kui isiklik sõiduk on antud 100% ettevõtte kasutusse, siis saab maksta kütuse-, remondi ja muud kulud. Kui ettevõtte on käibemaksukohustuslane, saab 100% ettevõtluses märgitud sõiduki puhul sisendkäibemaksu 100% maha arvata. Autokompensatsiooni sel juhul lisaks maksta ei saa. 

Auto aastamaksu tasub sõiduki omanik või ARKis märgitud sõiduki valdaja ning seda kulu ei saa ettevõtja hüvitada.  

Tulumaksuseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/120122024005

Väljavõte Tulumaksuseadusest 

§ 13.   Palgatulu

(3) Tulumaksuga ei maksustata:
2) ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,50 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;
[RT I, 20.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]

Töötaja majutuskulud

TuMS § 48 lg 5⁶ alusel ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad tingimused:

1. töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;
2. kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 500 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 250 eurot muudel juhtudel.

Kuni 31.12.2024 oli maksuvaba piirmäär töötaja majutuskuludeks kuni 200 eurot Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel.

Reklaamkingitused ja vastuvõtukulud

TuMS § 49 alusel ei maksustata tulumaksuga alates 01.01.2025 järgmisi kaupu ja teenuseid:

• lõige 1 – tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 21 eurot.
• lõige 4 – juriidiliste isikute vastuvõtukulude maksuvaba piirmäär on 50 eurot kalendrikuus, millele lisandub 2% samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

Tulumaksusoodustusega nimekirja kantud ühingu maksuvabad kingitused:

• lõige 6 p 4 – noorte püsilaagris või noorte projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 85 euro ulatuses laagris osaleja kohta;
• lõige 6 p 5 – spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 85 euro ulatuses võistlusel osaleja kohta.

Töötervishoiu- ja tervise edendamise kulud

Kulu on ettevõtlusega seotud, kui kulu on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või kui kulu on vajalik ettevõtluse säilitamiseks, arendamiseks ning kulu on ettevõtlusega selgelt põhjendatud.

Ettevõtlusega on seotud kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks, töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, sealjuures töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) tulenevate kohustuste täitmiseks.

Muudatus -  kulutuste tegemiseks ei ole enam vajalik riskianalüüs ega töötervishoiuarsti ettekirjutus vm dokument.

Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:

• punkt 2 – sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud kulutusi;
• punkt 4 – kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja.

Muudatus – Ei kehti enam piirmäär 100 eurot kvartalis, vaid 400 eurot kogu aasta kohta, kulutuse võib hüvitada ühe summana või vastavalt vajadusele.

Ettevõtluskonto ja maksud

• Ettevõtlustulu maksumäär alates 1. jaanuarist 2025 on 20%, mis kohaldub kogu laekunud tulule. Varem sõltus maksumäär laekunud tulu suurusest (kehtis kaheastmeline maksusüsteem).
• II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajal on ettevõtlustulu maksu määr kogumispensioni makse määra (2, 4 või 6%) võrra suurem. Seega edaspidi on ettevõtlustulu maksu määr kas 20% (mitte liitunud), 22%, 24% või 26%.
• Ravikindlustuse saamiseks peab ühes kalendrikuus ettevõtluskontole laekuma 2255 eurot.
• Ettevõtluskonto kasutajal, kellele on laekunud enam kui 40 000 eurot aastas on kohustus jätkata tegevust muus ettevõtlusvormis (FIEna või OÜ kaudu).
• Teenuse osutamisel residendist äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele ja juriidilisest isikust usulisele ühendusele peab arvestama, et teenuse saanud juriidilistel isikutel tekib täiendav tulumaksukohustus (määr 22/78), mis võrdsustab maksukoormuse tavapärase töösuhte maksukoormusega. 
• Täiendav maksukohustus on ette nähtud selleks, et vältida tavapärase töösuhte suunamist soodsamale ettevõtluskontole.
• Kui juriidiline isik maksab teenust osutavale isikule tasu ettevõtluskontole, siis tuleb juriidilisel isikul teenustasu summalt tasuda täiendavalt tulumaksu 22/78 ja deklareerida see TSD lisal 6 koodiga 6080.

Ettevõtluskonto sobib kõige paremini isikutele (eraisikutele), kes müüb kaupu või osutab teenust eraisikutele. Ettevõtluskonto omanikul ei ole vajadust registreerida end ettevõtjana ega pidada tulude ja kulude arvestust.Ettevõtluskonto omanik ei saa olla käibemaksukohustuslane ega tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) samal või sarnasel tegevusalal.‍

‍

KKK

K: Kas miinimumpalk tõuseb 2025. aastal?
‍V: Jah, miinimumpalk tõuseb 886 euroni, mis on 8% kõrgem kui 2024. aastal.

K: Mis on uus isikliku auto kasutamise hüvitise määr?
‍V: 2025. aastal on määr 0,50€ kilomeetri kohta, maksimaalse piirmääraga 550€ kuus.

K: Kuidas muutuvad välislähetuse päevarahad?
‍V: Esimese 15 päeva määr on 75€ päevas (varem 50€) ja järgnevate päevade määr 40€ (varem 32€).

Viited:

• Tulumaksuseadus
• Töölepingu seadus
• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Märkus: Artikkel põhineb 2025. aasta seadusemuudatustel. Täpsema info saamiseks konsulteerige meie raamatupidajatega.

‍

‍