Iga ettevõtja on raamatupidamiskohustuslane ja raamatupidamise seadus näeb ette, et iga raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud mikroettevõtja, on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirjad, mis kajastavad ettevõtte raamatupidamise korraldamist. Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamiseks on seaduses välja toodud konkreetsed punktid, mis peavad eeskirjades olema ning millest tuleb kindlasti lähtuda.
§ 11. Raamatupidamise sise-eeskiri
(1) Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud mikroettevõtja, on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustiste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.
[RT I, 27.12.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
Paljud ettevõtjad on arvamusel, et nende eeskirjade koostamine on vaid raamatupidaja tööülesanne, kuid ettevõtte raamatupidamine pole ainuüksi raamatupidaja pärusmaa ega otsustamisvaldkond, seega ei saa olla ka raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine vaid raamatupidaja kohustus. Nende eeskirjade koostamiseks on vaja raamatupidajal teada, millega ettevõte tegeleb või kavatseb tegelema hakata, kuidas on ettevõttes paika pandud töökorraldus, kes ja kuidas ettevõttes on seotud raamatupidamisega, dokumentide koostamise ja edastamisega, kes tegeleb töötajate ja lepingutega, kes muu infovahetusega, kes mille eest vastutab ja lõpuks - missugused on ettevõtte tulevikuplaanid. Ka see võib olla oluline, kuidas ettevõtte investeerimis- ning finantseerimisstrateegia mõjutab ettevõtte tegevust, ettevõtte rahavoogusid ja finantsaruandlust jne.
Saadaval on erinevaid sise-eeskirjade näidiseid, kuid alati tasub näidisdokumentide puhul arvestada, et need on siiski näidised ja need ei pruugi anda piisavalt ja õiget teavet ettevõtte ega ettevõtte raamatupidamise kohta.
Kindlasti on näidistes palju üleliigset infot, sealjuures ka seadustest tekste, mis näidistes on ülivajalikud, kuid mis otseselt ei puuduta ettevõtet. Need võivad anda väärinformatsiooni või jäävad eeskirjade pealiskaudsel koostamisel olulised aspektid hoopiski kajastamata. Kokkuvõttes võib eeskiri olla paljusõnaline ja pikk, kuid vajalikku infot on seal ikkagi liiga vähe.
Paljude ettevõtete raamatupidamises on ühiseid valdkondi ja sarnaseid valikuid, kuid igal ettevõttel on siiski ka oma erisused, mis peaksid just nimelt sise-eeskirjadest välja tulema. 2008. aastal andis Ten-Team OÜ välja „Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine“. Autoriks mina. Kuna see raamat ilmus üle kümne aasta tagasi, siis on nii mõneski osas raamatupidamine muutunud, kuid põhiosas on sama ning seda väljaannet kasutatakse veel mitmes koolis õppematerjalidena või kursusetööde tegemisel.
See raamat sai koostatud peale seda, kui olime oma Tähelennu raamatupidajatega alustanud ühe tehase raamatupidamise ülevõtmist ning tollase tehase juhtkonnaga sai väga palju teemasid läbi arutatud, kokku lepitud tööjaotus ning paika pandud kõigile arusaadav süsteem raamatupidamise korraldamiseks.
Eks tuli ette ka AHHAA ja ka VAU efekte, sest raamatupidamise sise-eeskirjade koostamise käigus selgus mitmeid nõrku või läbimõtlemata kohti muudes tegevuskohtades ja töökorraldustes. Igal juhul olid lõpuks kõik rahul – nii tehase juhtkond, töötajad kui ka raamatupidajad. Kõik sai eeskirjade koostamise ajal põhjalikult läbi mõeldud ning süsteem toimis ilma suuremate muudatusteta veel palju aastaid.
Seega siit ka minu nõuanne – kui ettevõte raamatupidaja hakkab koostama raamatupidamise sise-eeskirju, tuleb kaasata sellesse protsessi kindlasti ettevõtte juhtkond.
Seda protsessi aitab kindlasti paremini ellu viia, kui raamatupidajal on valmis mõeldud küsimused, mile üle saab otsustada vaid ettevõtte juhtkond. Sellest saavad kõige rohkem kasu just ettevõtjad, et läbi mõelda, kuidas toimib nende äritegevus, töökorraldus ja raamatupidamine ning kas on neil võimalus oma ettevõtluses majandamist efektiivsemaks muuta.
Romaani tegevus algab 2016. aastal mõned päevad enne suvist pööripäeva, kuid peagi selgub, et suur osa sündmustest oli käima lükatud juba varem. Sekeldused maaga, ühe firma põhjalaskmine, mitmetahulised armulood ja sõbrasuhted ning mõistatamine, keda või mida uskuda– see kõik mahub ühe suve sisse.
Kas iga ettevõtmine on looming? Ma julgen vastata, et jah, on küll, kui ettevõtmisesse panustatakse teadmisi, oskusi ja kogemusi. Ja hinge ja kindlasti vastutustunnet. Kui luuakse midagi uut, kui luuakse midagi vajalikku. Kui luuakse väärtust. Vahet pole, mis toode see on. On see asi, töö, teenus või emotsioon.
Tartu Ülikoolis majandusteaduskonna magistriõppes oli meil vaja teha SWOT analüüs. See on lühidalt öeldud tehnika, mille abil saab hinnata mistahes ettevõtmise tugevaid ja nõrku külgi. Nii mõnedki ettevõtjad valisid analüüsimiseks teema: „Kuidas valida raamatupidajat“. Selgus, et see oli kuum teema ja täitsa sobis ka õppetöö sooritamiseks.
