See lugu sai alguse ammu-ammu ...
Mina olin kuusteist ja minu hea sõbranna Everi oli viisteist. Olime koos malevas. Nagu noored ikka, nii unistasime ka meie. Mina unistasin, et ühel päeval kirjutan ma raamatu ja Everi lubas joonistada sinna pildi.
Läksid aastad. Täis tegutsemist ja toimetamist. Ja aastad läksid ... Ühel päeval ma alustasin kirjutamist. Kirjutasin mitmeid erialaseid tekste. Nii kümmekond aastat tagasi sai „Raamatupidamise siseeeskirjad“ kaante vahele. Tänaseni noored, kes õpivad raamatupidamise salakunsti, leiavad sealt ühtteist kasulikku oma koolitööde jaoks.
Aga hing ihkas ikka veel midagi...
Ja siis ma hakkasin kirja panema lugusid. Sest numbrite kõrval ja taga ja sees on nii palju lugusid ning paljud lood pole üldse numbritega seotud. Vaid ikka inimestega ja nende saatustega. Inimestel on pidevalt vaja lahendada ülesandeid, mõistatusi... nii maal kui ka linnas.
Neid lugusid, millest kirjutada, oli nii palju, et lõpuks sai sellest kokku päris mahukas teos. Enamik lugusid on tõestisündinud lood, kas minu või minu tuttavatega juhtunud, kuid oma raamatus kasutasin Looja õigust, segasin need omavahel ära ning põimisin vastavalt oma fantaasiale täiesti uueks looks kokku. Nii sündis „Suvine pööripäev”.
Läksin oma hea sõbranna Everi juurde, kes on mitmeid lasteraamatuid illustreerinud ja rääkisin talle, et nüüd sai minu raamat valmis. „Olgu!” vastas Everi. „Mina joonistan sinna kaanepildi.” Kui ma talle jutustasin, millest raamat räägib, siis ütles Everi veendunult, et kaanele tuleb kass. Ja selle kassi ta joonistas pliiatsiga. Nii tänapäeval väga paljud enam ei tee. Ikka arvutiga ja digitaalselt. Aga selle kassi iga karv on just nimelt pliiatsiga joonistatud.
Kuigi kassil on selles raamatus väga kandev roll, siis pole see siiski kassiraamat, vaid ikka inimestest ja seostest ja juhtumitest. Maadega vangerdamistest, ärimaailmast, sõprusest ja armastusest.
Lõpuks jõudis raamat ka poelettidele ja raamatukaupluste e-poodidesse. Eks esialgu oli ärevus sees, et kuidas lugejad selle raamatu vastu võtavad.
Tagasiside on olnud hea. Lugejaid igas vanuses. Kui kuulsin, et „Suvine pööripäev“ jõudis ka A.H.Tammsaare kirjanduspreemia viie nominendi hulka, siis mõtlesin, et ju need teemad ja raamat ikkagi kõnetab inimesi ...
Unistada tuleb suurelt. Kui astud samme oma unistuste täitumiseks, siis need ka täituvad.
Soovin kõigile suuri unistusi, julget pealehakkamist ning parimate soovide täitumist!
Kel huvi raamatu kohta rohkem infot saada, siis Facebookis on „Suvisel pööripäeval“ oma lehekülg.
Kel soovi raamatut soetada otse autorilt ja autogrammiga, võtke julgelt ühendust: anu@tahelend.ee
Raamat sobib ka kingiks nii oma koostööpartneritele, sõpradele, emale-isale, vanaemale-vanaisale.